Estonia Estonia

"Digitaalse ühtse turu ja e-valitsemise areng toetuvad e-oskuste arengule, sest vaja on juurde nii e-teenuste loojaid kui ka kasutajaid. Eestis oleme võtnud sihiks saada kõik elanikud internetikasutajaks, samas tõstes oluliselt tänaste kasutajate oskuste taset - et meie seas oleks rohkem ka võimekaid uute lahenduste loojaid. Sama siht peab olema kogu Euroopal." Taavi Rõivas, Eesti Vabariigi peaminister

To find out more about eSkills initiatives in your country, including information about jobs and training opportunities, please visit the national website:

startit.ee/koik-on-it/e-oskused-tooelus-2014/

 


eSkills manifesto ET

 

Key Figures

  EE EU27
ICT practitioner workforce 2012 as percent of total workforce 3,72% 3,4%
Forecast ICT practitioner jobs  2015 24,000 7,503,000
Forecast ICT practitioner jobs  2020 26,000 7,950,000
Vocational training graduates in Computer Science, 2011  383 67,000
  Score 2009/2010 Score 2011/2012 EU average
Individuals with high level of computer skills 28% 32% 28,52%
Individuals with high level of internet skills 20% 21% 13,67%
Individuals using the internet (last three months) 71% 77% 71,33%
Table 1& 2: Data to be taken from Empirica country reports: eskills-monitor2013.eu/results

National policy/ strategy related to eSkills

Eesti lähtub infoühiskonna ja e-oskuste arendamisel "Infoühiskonna Arengukavast 2020" ja "Elukestva õppe strateegiast". Mis mõlemad väidavad, et kui kodanike IKT oskused paranevad, paraneb ka elukvaliteet ja suureneb konkurentsivõime tööturul. Sellest tulenevalt tuleb arendada kodanike e-oskuseid ja integreerida digikultuuri õppeprotsessi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) eestvedamisel on Eesti IKT ettevõtted loonud visiooni sellest, millisena nähakse e-oskuste ja digitaalühiskonna arengut tulevikus (1). Antud visoon ütleb, et aastal 2020 on Eesti heaolu allikaks IKT nutikas kasutamine majanduses ja ühiskonnakorralduses. Sama toob välja Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020"(2) üks olulisi teemasid on IKT efektiivsem rakendamine teistes sektorites.

1. http://www.itl.ee/?op=body&id=339

2. http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nrp/nrp_estonia_et.pdf

National initiatives related to eSkills

E-oskuste arendamisega tegeletakse Eestis kõikidel haridustasemetel ning ka välsjaspool formaalharidust.

Olulisemad initsiatiivid üldhariduses on:

  • ITL-i kaudu on IKT sektori ettevõtted aktiivselt kaasatud noorte e-oskuste ja IKT alase teadlikkuse arendamisse. Loodud on ühtne, noortele suunatud veebikeskkond www.startit.ee.
  • ITL viib iga-aastaselt läbi kampaaniat "Kõik on IT", mille raames korraldatakse koolikülastusi, üle-Eestilist suursündmust "IT öö" ja antakse koolides tunde (igaastaselt vähemalt 150 tundi).
  • Ettevõtjate poolt loodud SA Vaata Maailma koordineerib tehnikaalaste huviringide läbiviimist üle Eesti (vt www.nutilabor.ee/en/). Algatuses on kahe aasta jooksul osalenud üle 1100 noore.
  • Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) on algatatud tehnoloogiahariduse programmi ProgeTiiger, mille eesmärgiks on äratada õppijates huvi inseneriteaduste ja IKT valdkonna vastu. ProgeTiiger aitab vastavasisulised tegevused aineõpetusse integreerida: (vt www.innovatsioonikeskus.ee/en/programming-schools-and-hobby-clubs)
  • MTÜ Robootika on viie aastaga pannud aluse koolirobootika tegevustele, algatades robootika alast huvitegevust üle Eesti. www.youtube.com/watch?v=PgjYODpdpLg

Oluliseim initsitaiiv kõrghariduses on:

Kõige olulisemaks era- ja avalikusektroi koostöös loodud algatuseks on IT Akadeemia, mis aitab tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning turustada IKT alast kõrgharidust nii Eestis kui rahvusvaheliselt (vt www.itacademy.ee/) IT Akadeemia kaubamärgi all toimub ülikoolides valitud IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel õppetöö. Konkurentsivõimeline haridus tagab Eesti teaduse, tööstuse ning laiemalt kogu ühiskonna kiire jätkusuutliku arengu. Tagatakse IKT sektori tööjõuvajaduse rahuldamine.

Head näited väljaspoolt formaalharidust:

  • Initsiatiiv "Ole kaasas" www.olekaasas.ee/ mille kaudu aastatel 2009 – 2011 said üle 40 000 inimese arvutikasutus- ja e-teenuste kasutus oskused.
  • IKT ettevõtted on ise loonud oma algatusi, mille kaudu tegelevad sektori tööjõupuudusega. Näiteks korraldas tarkvaraarendus firma Codeborne 3 kuulised praktilised treeningud, mitte IT oskustega inimestele, mille käigus valmis reaalne lahendus kliendile. Tarkvaraarendus ettevõte Nortal korraldab juba aastaid oma Suveülikooli, mille läbinutest 90% leiab rakendust ka nende enda firmas.